Õpilepingu reflektsioon

13. sept. 2014 Teema: Haridustehnoloogi ülesanne on abistav, suunav, toetav jne. Seega lisaks praktilistele teadmistele erinevatest haridustehnoloogilistest valdkondadest tahaksin õppida ka seda, kuidas olla piisavalt olemas, süsteemselt oma tööd planeerima ja muud.

29. nov. 2014 Olen ikkagi seisukohal, et haridustehnoloog peab olema osav suunaja, toetaja ja abistaja. Ideaalset- süsteemset planeerimisoskust mul veel pole, kuid näen selles osas paranemist. 

13. sept. 2014 Eesmärk: Õppida ise ning õpetada ka kolleege ning lapsi õhinapõhiselt õppima. Kui ise endal pole põnev, siis pole ka õpilastel põnev. Näen, kuidas õpilastes kaob koolirõõm kooli tulles ruttu, õpetajad on tõsised ja rutiinis kinni. Tahaks neid sealt välja tuua, näidata, et ühe inimese unenägu, õpiku ja töövihiku näol, ei pea olema tunnist tundi.

29. nov. 2014 Õhinapõhine õppimine on minus säilinud. Ülikoolis loengutes käies lausa ahmin endasse neid uusi teadmisi, mida loengutes jagatakse. Neid teadmisi, mis meie pisikesse kooli sobivad rakendan kindlasti ka tundides ning jagan kolleegidega. Mulle tundub, et olen olnud sellel sügisel üks aktiivsematest postitajatest meie kooli pedagoogide listis, jagades saadud teadmisi ning andes sellega õpetajatele õnge, kuid mitte sundides neid sellega kalale minema- see valik on jäänud siiski nende enda teha. 

Õpiku ja töövihikuga on nii, et kui raamatukoguhoidja, kes vastutab uuel õppeaastal õpikute tellimise eest, tuli küsima, et kes mida vajab, siis kuulsin õpetajaid vastamas, et nad ei vaja üldse õpikut ja töövihikut!

13. sept. 2014 Strateegiad: Pean omandama teadmised ja kasutusvalmiduse haridusuuenduslikest keskkondadest ning oskused muuta – mõjutada kolleege tegema ja proovima uusi asju. Selleks pean osalema loengutes ja seminaridel, tegema kodutööd, lugema teadusartikleid ja muud huvipakkuvat kirjandust.

29. nov. 2014 Usun, et juba olen kolleege mõjutanud proovima uusi asju oma tundide põnevamaks muutmisel. Selle tõestuseks on kas või seegi, et meie väikesest koolist osales Tartus peetud konverentsil “Digivõimalused õppimises ja õpetamises” vabatahtlike posterettekannetega 7 õpetajat.

13. sept. 2014 Vahendid, ressurss: Tuleb leida aega pere, kodu, töö ja muu kõrvalt. Lisaks aitavad ja toetavad mind erinevad raamatukogud, internet, õppejõud, kolleegid, direktor, õpilased, kaasõppurid.

29. nov. 2014 Kõige raskem ongi olnud minu jaoks aja leidmine põhitöö ja kahe tütre (3- ja 9-aastased) kõrvalt. Käisin läbi ka nii öelda “mustast august”, sest ühel hetkel mulle tundus, et oma aja jagamine (mida minu ettekujutuse järgi on 100 protsenti) jagamine kolme erineva huvigrupiga: pere, põhitöö ja ülikool on päris keeruline. Oma ajast ma siin juures üldse rääkida ei saakski. Lihtne matemaatiline arvutus näitab, et saan igale asjale pühenduda 33,3 %, mis jätab mulje, et midagi nagu oleks tehtud, kuid isegi mitte kolme tasemel. Minu, kui perfektsionisti jaoks, on raske kanda kuklas koguaeg seda kivi, et midagi ootab koguaeg järjekorras, olen läinud üle tähtaja ja pole saanud teha mitte midagi ideaalselt. Samas olen püüdnud tänaseks vahetada mõtteviisi ja usun ja praegu tundub siiski, et tee viib mäkke.

13. sept. 2014 Hindamine: Koolitus või õppimine on tõeliselt korda läinud, siis kui peale seda ei saabu jälle “esmaspäev”, st ma muudan oma vanu harjumusi, kasutan uusi teadmisi ka praktikas. Me võime uusi asju ju küll kuulata, kuid tõeliselt väärtuslikuks võib pidada sellist õppimist, mis edaspidi ka tulu toob praktika näol. Seega kui kolleegid on innustunud uutest õpikeskkondadest, õpivad ka õpilased suurema õhinaga.

29. nov. 2014 Võin julgelt väita, et peale loenguid ei ole saabunud “esmaspäeva”, st olen saadud teadmisi jaganud kolleegide ja õpilastega, rakendanud neid oma õppimises ja õpetamises.

Usun, et suutsin enamiku eesmärkidest ja varem kirja pandust täita.

Töötas oma kogemuste õhinaga jagamine. Ei töötanud päris hästi veel aja planeerimine, millega pean veel kõvasti vaeva nägema, et ise võiksin rahule jääda.

Enda tugevuseks pean teiste innustamist, kolleegide toetamist ja abistamist, sest sellel sügisel on olnud väga palju erinevaid õpetajaid, kes minu poole oma murega on pöördunud. Pean ütlema, et kuna nad tulevad ikka ja jälle, siis järelikult olen suutnud nendele anda hea koguse optimismi uute “asjade” katsetamiseks.

Järgmiseks peaksin püüdma veel paremini oma aega planeerima õppida, lugema selle kohta kirjandust ja uurima erinevaid abivahendeid-keskkondi, mis selle minu eest mingis mõttes ära teevad või vähemalt positiivselt toetavad.

 

Aitäh meie õppejõududele, Teie loengud olid põnevad, piisavalt väljakutset pakkuvat, uusi tehnoloogilisi lahendusi tutvustavad, mõtlema ja analüüsima panevad!