VI teema: õpivõrgustikud

http://opikeskkonnad.wordpress.com/2014/11/17/vi-teema-opivorgustikud-2/

Õpivõrgustik on organiseeritud õppijate kogukond, mille eesmärgiks on igakülgselt toetada oma liikmeid: õppimises, jagamises, loomises, kogemuste jagamisel ja muudes õppimisega seotud protsessides

Õpivõrgustik, kui selline astus minu ellu umbes 6-7 aastat tagasi, kui osalesin esimesel Koolielu e-kursusel. See “päris esimene”  kogemus teistega koos õppida oli seotud fotografeerimisega ja piltide töötlemisega. See esimene kord on mulle väga soojalt meelde jäänud. Toona tundus ise õppides avalikult oma kogemuste jagamine natuke nagu avalikus kohas enda alasti kiskumisena. Olin ju harjunud seni oma töid ainult õppejõule tegema. Seega oli seal tore lugeda teiste antud kommentaare ja tagasisidet ning just nende lugemisest õppisin ise kõige rohkem.

Väga oluline väärtus õpivõrgustike töös osalemise juures on see, et need võrgustikud talletavad infot. Kunagi ei tea millise probleemiga tuleb silmitsi seista, milliseid teadmisi meil tarvis läheb. Mul on siis teada enda jaoks üks koht, kust vajadusel abi leian. Loetud artiklis, mille autor on Alec Couros (2010) oli ühe õppija arvamus kursuse lõppedes: „Parim osa sellest kursusest on see, et kursus pole lõppenud. Loodud ühendused (õpivõrgustikud) kestavad edasi“. Jagan seda arvamust sada protsenti.

Ühe hea õpivõrgustiku tunnused ongi õlg-õla tunne ehk üksteise toetamine, kättesaadavus igal aja hetkel, info liikuvus ja jagamine, koostöö erinevate liikmete vahel, aktiivsus ja praegusel ajal rohkem sotsiaalmeediakesksus.

Lisaks mitmetele õpivõrgustikele, mis tekkisid Kooliellu (seal küll nime alla kogukond) ühiste huvidega inimestest, kes registreerisid end neid huvipakkuvale kursusele, olen osaline ka päris mitmes FB õpivõrgustikus.

Samas võib nimetada üheks suuremaks õpivõrgustikuks ka minu ja ülikooliaegse sõbranna algatud “Algklassikute foorumit” (sõna foorum on meelevaldne, sest pigem toimub seal siiski kogemuste jagamine, vahetamine jm algklassiõpetajatele tarvilik, mis peaks siiski kuuluma õpivõrgustiku kategooriasse), kuhu täna kuulub 471 liiget. Praeguseks on see kogukond ja seal aktiivne suhtlemine natuke tagasihoidlikumaks jäänud, kuna sotsiaalmeedia ja sealsed kogukonnad on palju mugavamad, sest inimesed külastavad neid kohti nagunii päevas mitmeid kordi. Sinna jookseb ka kogu kogukonna info kenasti kokku.

Pigem näen tendentsi, et kui kogukondade peremehed-algatajad on oma pesa teinud kuhugi mujale peale FB või mõne muu sotsiaalse keskkonna, siis peavad nad ise nägema kurja vaeva, et nende liikmed ka aktiivselt kogukonda külastaksid ja seal ka kaasa lööks. Muidu on ähvardab seda kogukonna hääbumine.

Isiklikus plaanis pean samuti oluliseks edasi liikumist, sest seisvasse vette väga kauaks hulpima ei ole mõtet jääda, kogukond peab olema pidevas liikumises, arenemises, suhtluses.

Minu professionaalsele arengule on aidanud kaasa positiivselt kuulumine Koolielu erinevatesse kogukondadesse, ühine õppimine ja õpetamine FB kogukondades, ideede jagamine ja nõu küsimine algklassikute kambas.

Kuid mis on kogukondadesse kuulumise juures negatiivset?

Juureldes ja analüüsides oma kogemusi ei suuda ma üdini negatiivset genereerida.

Mart Laanpere rääkis nagu tellitult tänasel viimasel Digipöörde kohtumisel ka heast veebipõhisest sotsiaalvõrgustiku analüüsi tööriistast- ManyEyes, kuid kahjuks on see hetkel suletud nagu paljud head asjad. Seega jäi minul võrgustike või kogukondade analüüsimine tulevikku…

Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. In G. Veletsianos (Ed.). Emerging Technologies in Distance Education. Athabasca University Press [PDF]