Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

Tehnoloogiad ja standardiseerimine

http://opikeskkonnad.wordpress.com/2014/10/20/neljas-teema-tehnoloogiad-ja-standardiseerimine-2/

Tutvudes blogi materjalidega (http://opikeskkonnad.wordpress.com/oppematerjalid/tehnoloogiad-ja-standardiseerimine/) tuli mullegi meelde minu gümnaasiumi- ja ülikooliõpingud, kus referaatideks, esseedeks ja muudeks tähtsateks lõputöödeks pidin veetma tunde raamatukogus, tuhnides perfokaartidest kataloogides. Kirjutades sealt välja vajalikke allikaid, neid raamatukogutöötajatelt tellides ja oodates, millal nad põhjatutest kogudest üles leitakse. Praeguseks on elu muutunud selles osas küll lihtsamaks ja mugavamaks…

Väljapakutud vahenditest olen katsetanud varem:

Doodlet- registreerisin sellega koolis arenguvestlused, korraldame selle abil õpetajatele sobival ajal koosolekuid, tegin suve hakul ka oma algkooli kokkutuleku, kus samuti sai kuupäev paik Doodle abil. Väga kasulik abivahend demokraatliku toimimise põhimõtet järgida soovijatele.

Skype on samuti tuttav ja turvaline vahend, mida olen kasutanud nii isiklikuks kui ka tööalaseks otstarbeks.

Koolielu on tänuväärne keskkond igale õpetajale. Kui aus olla olen selle kogukonna liige vist juba aastast 2007. Sisestades sinna tööotsingu alla oma  kuulutuse sain tööd imearmsas pisikeses maakoolis. Lisaks jälgin sealt pidevalt uudiseid, konkursse, projekte, leian õppematerjale ja olen neid ka ise loonud. Olen osalenud Koolielus kümnel erineval veebikoolitusel ja omandanud seeläbi palju erinevaid teadmisi ja oskusi, mida aktiivselt ka tundides rakendan. Praegu on mul pooleli e-kursus “Innovaatilised õpilood”.

WordPressiga püüan sõbraks saada alates sellest sügisest. Olen muidu olnud suur Bloggeri austaja, see keskkond on mulle selge ja mõistetav. Olen algatanud seal 7 erineval otstarbel peetavat blogi. blogimine on meie kooli õpetajate hulgas aktiivne juba alates 2008. aastast. Õpetajate motiveerimiseks ja blogimise innustamiseks oli meil algusaastatel isegi “1000 kliki preemia”. Vajaliku arvude klikkide lugemiseks tuli blogisse vistutada counter, mis kõik külastajad kokku luges, 1000 külastaja täitumisel anti blogipidajale pidulikult hommikukogunemisel ümbrik preemiaga, mis tolleaja mõistes oli päris suur summa. Rahastas seda meie kooli Rootsimaal elav sponsor.

WordPressi valisingi oma ülikooli õpingute jaoks just sellepärast, et katsetada midagi uut, kuigi tunnen ennast selles keskkonnas ikka veel noore ja rohelisena, siis tunnen, et õpin ja arenen iga uue postitusega. Täidan ja abistan koos koolijuhtajaga ka kooli Digipöörde WordPressi blogi, olen ka seal asjade lisamiseks ja muutmiseks abi saanud just iseõppmisel.

AnyMeeting´u keskkonnas olen osalenud siiani teiste poolt organiseeritud kohutmisel.

Tegin endale ka kasutaja Pocketi keskkonda, sest Digipöörde koolitusel esitletult tundus ta päris otstarbekas. Olen kasutanud siiani peaaegu samal otstarbel Getwappsi.

Varem olen kuulnud just viimase kahe kuu jooksul ka Evernotest ja Mendeleyst, need keskkonnad ootavad veel avastamist.

Juba ammu olen plaaninud aega võtta Twitteri konto loomiseks, meie Facebooki haridustehnoloogide grupis oleme isekeskis rääkinud sellest, et võiksime luua pretsedendi ja kasutada seda keskkonda kogu kursusega, näis kas õnnestub.

Kindlasti tahan oma õpingute raames ka kasutusele võtta ka Feedly keskkonna, iseseisvalt seda uurides jäid mõned asjad veel arusaamatuks, kuid usun, et saan need ka kursusekaaslaste abiga paika.

Usun, et erinevad vahendid muudavad internetipõhise elu lihtsamaks, et ei pea kulutama nii palju aega ja “käsitööd” (Terje Väljataga) leidmaks vajalikku infot, planeerides oma tööd, ühildades õppimist ning teadmisi.

 

 

 

 

 

Personaalne õpikeskkond 

http://opikeskkonnad.wordpress.com/2014/10/07/iii-teema-personaalsed-opikeskkonnad-2/

Mis on üldse õpikeskkond?

Õpikeskkond üldises mõttes on õppimise südamik nii õppimise, kui ka õpetamise juures. See peab looma soodsaimad tingimused õppimiseks ja eneseväljenduseks, samas peab õpikeskkond ka toetama mitmekülgselt õppija arengut redelil edasi liikumiseks. Õpikeskkonna kujundab õppija endale ise ja seega omab ka suuremat vastutust teadmiste omandamise eest.

Personaalset õpikeskkonda defineeritakse õppija poolt hallatavat ja kontrollitavat süsteemi, mis toetab õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ning suhtlemisel teiste õppijatega. Personaalne õpikeskkond on dünaamiline ja pidevalt muutuv keskkond, kus ülesehitus ja vahendid sõltuvad kasutaja hetkevajadustest.  Kõige sagedamini mõeldakse personaalse õpikeskkonna all just erinevate sotsiaalse tarkvara vahendite (rakendused, programmid) kombineeritud maastikku (Pata ja Laanpere 2009, Atwell 2007).

Uurides erinevaid artikleid leidsin mitmeid erinevaid personaalse õpikeskkonna definitsioone, kuid minu mõtted ühtivad kõige rohkem siiski Pata ja Laanpere omadega.

Praegusel digiajastul on oma õpikeskonna kujundamisel saanud rohkem sõna ka õppija ise, tema on see, kes seab endale eesmärgid, vahendid nende saavutamiseks ja õpisisu. Seega õppija on õppeprotsessi juht, suunaja ja kujundaja- kõik ühes isikus. Õppija arengut on kõige paremini võimalik näha läbi digitaalse arengumapi, mis on ka üheks oluliseks osaks personaalsest õpikeskkonnast.

Lisaks sisaldab PÕ  ka sotsiaalset meediat, arvutitarkvara, erinevaid veebipõhiseid töövahendeid ja muud õppija areng tarbeks vajalikku.

Minu personaalne õpikeskkond on toodud ära coggle.it veebipõhise mõistekaardi tegemise keskkonna kaudu, mida kasutasin päris esimest korda ja infot selle kohta sain koolielu.ee koolituselt “E-kursus. Innovaatilised õpilood”.

Kõik joonisel toodud osad on seotud läbi minu personaalse õpikeskkonna ehk toetavad üksteist läbi minu erinevate vajaduste. See, et olen neid püüdnud kuidagi kategoriseerida ei tähenda seda, et ei võiks erinevaid osi kasutada ka mõnes teises rollis. Usun, et harud vahetavad kohti vastavalt vajadusele ajas ja ruumis.

https://embed.coggle.it/diagram/54396bfd56f6a66f56003389/80a0009fdb5682901ea183b5941d78532fcb6be8a0430c408c329561b9e9a138
Minu personaalne õpikeskkond vaadatuna läbi minu magistriõpingute on minu jaoks enamasti uudne ja väljakutseid pakkuv. Kui ma alguses olin kuri, et iga õppejõud on leidnud endale erisuguse pesa, kus oma teadmisi, oskusi ja soovitusi jagas, siis nüüd olen mõnes mõttes ka rõõmus, sest üks õige hariustehnoloog peabki olema laia silmaringiga ja oskama kasutada mingil määral erinevaid keskkondi.

Praegune õpikeskkond on täiesti teistsugune võrreldes minu eelmise magistriõpingutega, sest siis käis kõik põhiliselt ikka käsikirjas käest-kätte põhimõttel. Õppimine ja oma õpikeskkonna loomine on selles mõttes lihtsam, et kõik on kodus kättesaadav, esialgu puudub vajadus tunde raamatukogus katalooge uurides veeta.

Praegune minu personaalne õpikeskkond on suuresti õppejõudude suunata, sest nemad on teinud siiski esialgse valiku, kus ja kuidas oma “asju” jagada. Väga meeldib, et päris palju on minu määrata millise kodutöö pean tegema. kõik õppijad ei ole ega saagi olla ühe vitsaga löödud, igaüks meist on tulnud erineva pagasiga, me vajame ka erinevaid ülesandeid, mis toetaks meie palgatööd positiivses mõttes ning aitaks meil veel paremad inimesed, õpetajad ja kolleegid olla.

Kasutatud kirjandus:

Pata ja Laanpere 2009, Atwell 2007

Fiedler, S.H.D. & Väljataga, T. (2011). Personal learning environments: concept or technology. International Journal of Virtual and Personal Learning Environments, 2(4), 1-11.